Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

ADVENDIAJA III PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Rõõmustagu kõrb ja kõnnumaa, stepp hõisaku ja puhkegu õitsele. Lillevaip
katku teda – nii rikkalikult peab ta õitsema, hõiskama, juubeldama ja
rõkkama rõõmust. Antagu temale Liibanoni au; Karmeli mäe ja Saaroni ilu.
Ning nemad saavad näha Issanda kirkust ja Jumala ülevust. Tehke tugevaks
lõtvunud käed, nõrkenud jalad pange kindlalt seisma! Ütelge neile, kel
süda on hirmu täis: Olge julged, ärge kartke – vaata, siin on teie Jumal.
Tema kättemaks jõuab, teie Jumala karistus. Tema ise tuleb ja päästab
teid. Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.
Siis hüppab lonkaja otsekui hirv ja kidakeelse keel hõiskab. Sest need,
keda Issand on vabaks teinud, pöörduvad koju tagasi. Nad tulevad
Siionisse hõiskamisega, igavene rõõm särab nende palgeil. Rõõm ja
heameel valdavad neid, kurbus ja halin ent taganevad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, tule ja päästa meid!
Issand mõistab õiglast kohut neile,
kellele tehakse liiga.
Tema annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Issand avab pimedate silmad.
Issand tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Issand kaitseb pagulasi,
Tema aitab vaeslapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteele.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, tule ja päästa meid!

Teine lugemine püha Jaakobuse kirjast:
Vennad, pidage vastu kuni Issanda tulemiseni, sest vaata – ka põllumees
ootab oma maa hinnalist vilja ja on kannatlik ootama, millal tuleb
sügisene või lõikuseaegne vihm. Olge siis teiegi kannatlikud, sest
Issanda tulemine on lähedal. Vennad, ärge kaevake üksteise peale, et
teid hukka ei mõistetaks – vaata, kohtumõistja seisab juba ukse ees.
Olgu prohvetid teile oma kannatlikkuse ja pika meelega eeskujuks, sest
nemad on kõnelenud Issanda nimel. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mind läkitanud
kuulutama vaestele õndsusesõnumit!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Johannes sai vangitornis kuulda Jeesuse tegudest, saatis ta oma
jüngrid temalt küsima: “Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame
ootama kedagi teist?” Jeesus vastas neile ja ütles: “Minge ja teatage
Johannesele, mida näete ja kuulete: pimedad näevad jälle ja halvatud
käivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud
äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse Jumala riiki, ning õnnis on
see, kes ei leia, et mina talle pahanduseks olen”. Kui Johannese jüngrid
olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvale Johannesest rääkima: “Mida te olete
läinud kõrbesse vaatama? Pilliroogu, mida tuul kõigutab? Või mida te
tahtsite näha? Inimest peeneis rõivais? Vaata, need, kes kannavad
peeneid rõivaid, on kuningate kodades! Või miks te olete välja läinud?
Et prohvetit näha saada? Jah, minagi ütlen teile: hoopis enamat kui
prohvetit! Tema on see, kellest on kirjutatud: “Vaata, ma läkitan oma
sõnumitooja su palge eele, kes valmistab sulle tee sinu ees.” Tõesti ma
ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat, kui
Ristija Johannes, kes aga vähim on taevariigis, see on suurem kui tema.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Ärata oma vägi, oh Issand, ja tule suure meie sekka;
ja kuna meie patud takistavad meid, siis lase oma heldel armul ja
halastusel meid kiiresti aidata ja päästa Jeesuse Kristuse,
meie Issanda, läbi, Kellele olgu koos Sinu ja Püha Vaimuga
au ja ülistus igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 99; Jr1:4-10,17-19; Lk 1:57-80

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 132; Ps 134; Na 1:3-8,14; Ilm 18:1-10

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Oleme jõudnud “rõõmustage” pühapäeva.
Rõõmustagu kõrb ja kõnnumaa, stepp hõisaku ja puhkegu õitsele – kuulsime
lugemiste avasõnades. See on eriline rõõmuhetk, mis katkestab advendi
üldise paastu ja ootusemeeleolu. Gaudetepühapäeva rõõmu tõeks elamine
seisneb selles, et teadlikult suuname oma südame ja meele Kristuse poole,
teades, et Ta on meid oma kohaloluga õnnistanud, hoolimata meid
ümbritsevatest olukordadest. Liiga sageli on kristlust kujutatud pigem
sünge ja rõõmutu usuna, mis seab meie ette patu ja läbikukkumistunde.
Pastorite hulgad kuulutavad hirmu põrgu ees, nõudes pietismi, mida nad
ei suuda isegi täita. Ühiskonna ootus – vaatame millal libastud – on
seadmas meid justkui ahistavatesse raamidesse, suunates meid unustama,
et Jumal on meiega igas momendis. On tõsi, et keegi meist pole patuta,
aga mitte vähimalgi määral pole väiksem tõsiasi, et Jumala lastena
Tema armus elades on meile andestatud. See teadmine, et Jeesus on sündinud
inimesena meie sekka ja usk, et Ta tuleb taas on kristlaste rõõmu põhjus.
Tänane evangeelium algab Ristija Johannese vangisolekuga, kuna ta mõistis
avalikult hukka kuningas Heroodese oma esimesest naisest lahutamise ja
ebaseadusliku abiellumise pärast oma vennanaisega. Nii paljudel
nimedel on tähendus. Nimi „Johannes“ tähendab tõlkes „Jumal näitas armu“.
Evangelist Markus näitab Ristija Johannest prohvetina, kes on nagu prohvet
Eelija. Jeesus ise rõhutab: „Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute
seas ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest“ (Mt 11:11). Ristija
Johannes on rohkem kui prohvet, eelkäija, läkitatu – ta on Jeesuse
tunnistaja ja sõber. Üllataval kombel näib Johannes vajavat kinnitust.
Kui isegi temal, Jeesuse eelkäijal, oli hetkeline kahtlus vangistuses,
siis on see arusaadav, et ka meie otsime kinnitust Jumala kohalolust
oma elu raskustes. Kui ta kuulis Jeesuse tegudest,
oli ta segaduses ja saatis mõned oma jüngrid Jeesuselt küsima, kas Tema on
tõotatud Messias „või peame ootama kedagi teist?“ Jeesuse vastus:
„Ütlege Johannesele, mida te kuulete ja näete“ (Mt 11:4). Tema teod
tõestavad, et ta on prohvet Jesaja poolt ennustatud Messias, see, Kelles
saab ilmsiks Jumala armastus, mitte jumaliku kättemaksu tuline prohvet,
keda Johannes võis oodata. Jeesuse Kristuse sõnumi sisu on Jumala võidukas
armastus, Kes andestab, tervendab ja loob kõik uueks. Ja selle armastuse
lootus ja vahel ka kogemine on meie rõõmu allikas. Kristlik rõõm ei ole
pidev heaolutunne, ei ole lõbusus ja ümbritseva maailma ignoreerimine.
See on sügav rahu teadmisest, et Jumal juhib asju.
Püha Franciscus on selle kokku võtnud nõnda: „andmises me saame;
andestamises meile andestatakse ja surres me sünnime igaveseks eluks“.
Mida see meie jaoks tähendab? Kristlik rõõm tuleb teadmisest, et Jumal
on meie lähedal, meiega koos ja armastab meid. Meil on tarvis vaid
teadlikult suunata oma rõõm isiklikelt saavutustelt Jumala tegudele ja
armastusele. Rõõmu elame tõeks rahus, teades, et Jumal juhib asju, mida
meie muuta ei saa. Seesama Kiriku rõõm kutsub meid üles jagama headust
ja lootust teistega. See väljendub heategevuses, üksteisele andestamises
ja teineteise julgustamises. Hoidkem meeles, et kui kristlased unustavad,
et rõõm tuleb Jumalast ja et Tema Kuningriik on lähedal, muutub
Gaudete pühapäeva sõnum tühjaks. Eluraskused, isiklikud läbikukkumised
või maailma halb seis võivad tekitada lootusetuse tunde. Jumala armus
kahtlemine takistab rõõmu ja rahu anni kohalejõudmist meie südamesse.
Ärgem otsgem rõõmu ainult maistest, isikukesksetest asjadest (edu, rikkus,
meelelahutus, tunnustus), siis on see rõõm kergesti kaduv ja Jumalat
unustav. Tulles täna pühale armulauale tunnistagem endale, et Jumala
ligiolus on suurim rõõm, mis toob meile kõik hea. Aidaku selle mõistmises
meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

ADVENDIAJA II PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab
Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja
kartuse Vaim. Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise
ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi, vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja
otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab
oma huulte puhanguga õela. Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm
ta puusadel. Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval;
vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja
karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.
Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.
Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist –
otsekui veed katavad merepõhja. Sel päeval sünnib, et Iisai juurt, kes seisab
rahvaile lipuks, otsivad paganad ja tema asupaik saab auliseks.
See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.
Jumal, anna oma kohtupidamine Kuningale,
ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu Tema Su rahva asja õiguses
ja Su viletsate asja õigluses!
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu,
kuni enam ei ole kuud.
Ta valitseb merest mereni
ja Frati jõest ilmamaa otsani.
Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab
ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
Ta säästab nõrka ja vaest
ja päästab vaeste hinge.
Ta nimi püsib igavesti;
päikese paistel võrsugu Ta nimi,
õnnistagu nad üksteist sellega!
Kiitku Teda õndsaks kõik rahvad!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule, nii nagu oli alguses, nii on nüüd,
ikka ja igavesti. Aamen.
Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.

Teine lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad! Mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil
kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust. Kannatlikkuse ja
julgustuse Jumal aga andku teile, et te mõtleksite sedasama omavahel Kristuse Jeesuse
eeskuju kohaselt, et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie
Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus
on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud
ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast – esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks -,
et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu on kirjutatud:
„Seepärast ma tunnistan Sind paganate ees ja laulan kiitust Sinu nimele.”
See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks Tema teerajad,
siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt,
sest taevariik on lähedal!” Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet Jesaja kaudu:
„Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks Tema teerajad!”
Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks
olid talle rohutirtsud ja metsmesi. Siis läks tema juurde Jeruusalemma ja terve
Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna rahvas, ning kui nad olid oma patud üles
tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões. Aga kui ta nägi palju varisere
ja sadusere ristimisele tulevat, ütles ta neile: „Rästikute sugu, kes teid on
hoiatanud põgenema tulevase viha eest? Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja
ja ärge hakake iseenestes ütlema: „Meie isa on ju Aabraham!”, sest ma ütlen teile:
Jumal võib siinsetest kividest äratada Aabrahamile lapsi. Kirves on juba pandud
puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja
visatakse tulle. Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga See,
kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma Talle jalatseidki.
Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tal on visklabidas käes ja Ta puhastab oma
rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab Ta ära kustutamatu tulega.”
See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo Issand, tõse üles oma väes ja tule meie sekka
ja aita meid oma suure väega; et kuigi meie patud ja nurjatus
meid raskelt takistab meie ette seatud võidujooksu jooksmast,
siis Sinu helde arm ja halastus võiksid meid kiiresti aidata ja päästa;
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 25; Js 52:1-10; Lk 1:26-56

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:89-104; Am 3:1-8; 1Ts 2:1-13

Päeva pühak 7.12.2025
PÜHA AMBROSIUS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTOR

Miks on Anglokatoliku Kirikus just seitse sakramenti ja kus need Piiblis kirjas on?

Kristlaste jaoks on sakramendid “nähtavad märgid Jumala nähtamatust armust”, milled Jeesus Kristus seadis sisse oma maapealse elu ajal. Iga sakrament annab meile Püha Vaimu väe, mis juhib meid läbi elu tähtsamate etappide.

Siin on lühike ülevaade nende pühade toimingute Piibellikest alustest:

1. Ristimine (ld. Baptismus)

Eesmärk: Sünd vaimulikku ellu ja pattudest puhastamine.
Piibellik alus: Jeesuse antud “Suur Misjonikäsk” apostlitele: “Minge siis
ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.” (Mt 28:19)

2. Konfirmatsioon ehk Püha Vaimu vastu võtmine (ld.Confirmatio)

Eesmärk: Püha Vaimu annide tugevdamine, tehes meist täiskasvanud kristlased.
Piibellik alus: Apostlite tegevus, kes panid Püha Vaimu saamiseks käed peale ristitutele. “Apostlid… palvetasid nende eest, et nad saaksid Püha Vaimu… siis panid nad käed nende peale ja nad said Püha Vaimu.” (Ap 8:14-17)

3. Euharistia ehk Püha Armulaud (ld. Eucharistia)

Eesmärk: Kristuse Ihu ja Vere tegelik kohalolu. See on kristlaste igapäevase elu allikas
ja tipp kristlikus elus.
Piibellik alus: Viimane õhtusöömaaeg ja Jeesuse sõnad leiva ning
veini kohta: “See on minu ihu, mis teie eest antakse… See karikas on uus leping minu veres.” (Lk 22:19-20) ja Jeesuse nn. “Eluleiva kõne” (Jh 6:53–58).

4. Piht ehk Lepitussakrament (ld.Paenitentia)

Eesmärk: Raskete pattude andeksandmine Pärast Ristimist.
Piibellik alus: Jeesus andis ülestõusnuna oma apostlitele volituse patte andeks anda: “Võtke vastu Püha Vaim. Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud…” (Jh 20:22-23)

5. Haigete võidmine (ld. Unctio Infirmorum)

Eesmärk: Tervendamine (hingeline või kehaline), lohutus ja Kristusega ühendamine kannatustes.
Piibellik alus: Apostel Jakobuse kiri annab kogudusele otsese juhise: “Kui keegi teie
seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu
tema eest, võides teda õliga Issanda nimel.” (Jk 5:14)

6. Ordinatsiooni sakrament (ld. Ordo)

Eesmärk: Piiskoppide, preestrite ja diakonite ordineerimine teenimaks Kirikut.
Piibellik alus: Jeesus valis ise apostlid ja andis neile konkreetse volituse ja väe
teenida: “Tehke seda minu mälestuseks.” (Lk 22:19) Samuti Apostel Pauluse
viited käte pealepanemisele vaimuliku ameti edasiandmiseks (1.Tm 4:14).

7. Abielu (ld. Matrimonium)

Eesmärk: Mehe ja naise vaheline lahutamatu liit, mis peegeldab Kristuse ja
Kiriku vahelist suhet.
Piibellik alus: Jeesus kinnitas abielu loomisajal antud korrast: “Seepärast jätab
inimene oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks
lihaks.” (Mt 19:5–6) Apostel Paulus nimetab seda suurt liitu “suureks saladuseks”
seoses Kristuse ja Kirikuga (Ef 5:31–32).

Järeldus: Sakramendid on Kiriku elujõud ja iga kristlase teekonna lahutamatu
osa. Nad on reaalsed ja tuntavad viisid, kuidas Jumala Arm puudutab meie
maapealset elu. 

ADVENDIAJA I PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Sõna, mis ilmutati Jesajale, Aamose pojale Juuda ja Jeruusalemma kohta: Ja
viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana üle mägede tippude
ja kõrgub üle küngaste, ning kõik rahvad voolavad tema juurde kokku. Tulevad
paljud rahvad ja ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala
kotta, et ta õpetaks meile oma teed, et me võiksime käia tema radadel”. Sest
Siionist tuleb seadus ja Issanda Sõna Jeruusalemmast, ning mõistab kohut
paganate üle – õiglast kohut rahvaste üle. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks
ja piigid sirpideks. Rahvas ei tõsta enam mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam
sõdima. Jaakobi koda, tulgem, käigem Issanda valguses!
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Mingem rõõmsalt Issanda kotta!
Ma sain rõõmsaks, kui mulle öeldi:
“Mingem Issanda kotta!”
Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
Sinna, üles, kogunevad suguharud, Issanda suguharud
Iisraeli seaduse järgi, ülistama Issanda nime.
Sest seal seisavad kohtuaujärjed,
aujärjed Taaveti kojale.
Palvetage, et Jeruusalemmas oleks rahu,
neil, kes armastavad Sind, mingu hästi!
Olgu rahu su müüride vahel
ja muretus sinu tornides.
Oma sõprade ja ligimeste pärast ma ütlen:
“Rahu olgu sinuga”.
Issanda, meie Jumala koja pärast
soovin, et sul läheks hästi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mingem rõõmsalt Issanda kotta!

Teine lugemine püha apostele Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, mõistke käesolevat aega, et tund on tulnud unest ärgata. Sest meie
lunastus on nüüd lähemal kui sel ajal, mil me uskuma hakkasime. Öö on lõpu
korral, päev on ligi tulnud. Seepärast heitkem endast ära pimeduse teod ja
relvastugem valguse relvadega! Elagem ausalt nagu päeva ajal, mitte öistes
prassimistes ja joomingutes, kõlvatuses ja lodevuses, mitte riius ja kadeduses,
vaid rüütagem end Issanda Jeesuse Kristusega ja ärgem muutkem oma ihu eest
hoolitsemist himude äratamiseks. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, halasta meie peale
ja ole meie lunastaja.

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: Aga kohe peale nende päevade ahistust
pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust ja tähed kukuvad taevast ja taeva
vägesid kõigutatakse. Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja
siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva
pilvede peal väe ja suure kirkusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega
ja need koguvad kokku tema valitud nelja tuule poolt, taeva ühest äärest teise
ääreni.Ent õppige viigipuust: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad
lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete
kõike seda, siis mõistke, et tema on lähedal, ukse taga! Tõesti, ma ütlen teile,
see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu
sõnad ei hävi. Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg,
vaid Isa üksi.
Nii nagu sündis Noa päevil, nõnda on ka Inimese Poja tulemine. Sest niisamuti
kui inimesed elasid enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid
mehele, kuni selle päevani, mil Noa laeva asus. Ja nemad ei mõistnud enne, kui
tuli veeuputus ja hävitas nad kõik. Nõnda on ka Inimese Poja tulemine. Siis on
kaks meest põllul, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha; kaks naist on
jahvatamas käsikivil: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
Olge siis valvel, sest te ei tea, millisel päeval teie Issand tuleb. Mõelge
sellele, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, küll ta siis valvaks ega
laseks oma majja sisse murda. Nii olge teiege valmis, sest teie ei tea seda
tundi, millal Inimese Poeg tuleb. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõigeväeline Jumal, palun anna meile armu, et me võiksime hüljata pimeduse
teod ja riietada end valguse rüüsse juba sellel maise elu ajal, mil Sinu
Poeg Jeesus Kristus tuli meid lunastama suures alandlikkuses; et viimsel päeval,
kui Ta tuleb taas oma aulise majesteetlikkusega kohut mõistma nii elavate kui
ka surnute üle, võiksime tõusta surematusse ellu; Tema läbi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 50; Ml 3:1-6,21-24; Lk 1:5-25

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 48; Ps 126; Js 62; Mt 25:1-13

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Oleme taas jõudnud advendiaega, algab uus liturgiline
kirikuaasta, veelgi enam, igaühe jaoks kristlaste seas uus palveaasta. See rütm ja
muster on meie vaimse elu õnnistuseks, pakkudes raamistikku igapäevaelu hetketele
igal ajal aastaringis. Liturgiline aasta aitab meil hoida oma elu tänulikuna ja
Jumalale keskendununa. Advendiajal ootame mitte ainult Jeesuse sündi Petlemmas,
vaid ka Tema teist tulemist aegade lõpus! Kirikuaasta alguses kutsutakse meid mitte
ilma jääma Jumala imelisest kingitusest. Olge ärkvel ja otsige Jumalat kõige
ebatõenäolisemates kohtades. Jumala arm ei ole kohal ainult mugavates kohtades või
neis paiguis kus eeldame ja ootame! Meie Issand Jeesus Kristus äratab meid tänases
evangeeliumis nagu oma armsaid lapsi. Ta räägib kaastunde ja selgusega: „Nii nagu
Noa päevil, nõnda on Inimese Poja tulemine.“ Noa päevil ei muretsenud inimesed oma
hingede pärast. Nad olid hõivatud söömise, joomise, abiellumise, patustamise ja
Jumala unustamisega. Nad ei teadvustanud, et suur kohtupäev läheneb. Nad olid
muutunud vaimselt uniseks. Noa püüdis neid üles äratada, aga nemad nautisid oma
vaimset laiskust. Nad ignoreerisid teda. Nende silmis oli ta rumal – ehitada laev
keset maad. Noa jutlustas laeva ehitades vaikides, aga nemad olid hõivatud tema
pilkamisega. Me elame maailmas, mis on täis tähelepanu hajutamist. Nii palju asju
nõuab meie tähelepanu: tähtajad, arved, uudised, naudingud, müra. Kogu selle kiire
elu keskel on ka meil võimalik hinges uinuda. Sageli vaatame igal vabal minutil
Instagrami, FB-d, Youtube’i või mõnda muud kanalit. Varem kulus vaba aeg
ütlemaks: „Jeesus, aitäh“, „Jeesus, halasta minu peale“ või „Ole tervitatud, Maarja“
palvetele. See aitas meil uuendada sidet Issanda Jeesusega. Jeesus ütleb: „Valvake!
Olge valmis! Sest te ei tea seda tundi!“ Mida meie saame teha, et paremini valmis
olla? Mida tähendab „valmis olemine“? Hoia oma südant puhtana, nii sageli kui võimalik
pihil käies. Ela nii, nagu Jeesus näeks sind, sest Tema on kogu aeg kohal. Teeni
teisi armastusega, sest armastus on see, mis kestab. Ärme ütle: „Ma palvetan hiljem“,
„Ma kunagi tulen Missale“. Mis iganes on sinu hinge jaoks oluline, tee seda kohe.
Sest ainult meie ihul on “parim enne”, mitte hingel ja see vajab hoolt ja kasvatamist.
Advent – tulemine tähendab pidevalt tulemas olemist. Me ei kõnni tänavatel, tundes
Jumala kohalolu meiega koos ja Ta ei tee meid tervks päevaks õnnelikuks. Me elame
oma elu nii, nagu meile igaühele on kingitud: usus, armastuses, lootuses. Nii peaksime
me inimestena oma elu elama. Jeesus ütles: „Mina olen iga päev teie juures“.
Jumal on meiega. Küsimus on: „Kas me oleme ärkvel?“, “kas paneme tähele”. Ja seepärast
ütleb evangeelium: „Ärgake. Teie päästeaeg on tulnud.“ Iga päev meie elus. Advendiaeg
on just see aeg, et mõista, et Jumala suurim kingitus on Tema Ise koos meiega olevikus.
Aamen.

KRISTUS KUNINGA SUURPÜHA C AASTAL

Lugemine teisest Saamueli raamatust:
Neil päevil tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde
Hebronisse ja ütlesid: Vaata, me oleme sinu liha ja veri. Juba
varem, kui Saul oli veel meie kunigas, olid sina see, kes Iisraeli
võitlusse viis ja koju tagasi tõi. Sinule on Issand öelnud: “Sa pead
hoidma mu rahvast kui karjane, sina oled Iisraeli rahva valitseja.”
Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse, ning
kuningas Taavet tegi Hebronis, Issanda ees, nendega lepingu. Ja
nemad salvisid Taaveti kuningaks Iisraeli üle.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Mingem rõõmuga Issanda kotta!
Ma sain rõõmsaks, kui mulle öeldi:
mingem Issanda kotta!
Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
Jeruusalemm, kindel linn, kus viibitakse üheskoos.
Sinna, üles, kogunevad suguharud, Issanda suguharud
Iisraeli seaduse järgi, ülistama Issanda nime.
Sest seal seisavad kohtuaujärjed,
aujärjed Taaveti kojale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mingem rõõmuga Issanda kotta!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, olge rõõmsad ja tänage Isa, kes teid on teinud pühade
päranduse väärilisteks valguseriigis. Sest tema on meid välja
toonud pimeduse meelevallast ja juhtinud meid kuningriiki, mis
kuulub tema armsale Pojale, kelles meil on lunastus ja pattude
andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumalaga ühte nägu, esmasündinu
kõige loodu hulgas. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas
ja mis maa peal, mis nähtav ja mis nähtamatu. Olgu troonid või
ülemused, valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi
ja temas.
Kuid tema ise on olnud enne kõike, ja kõik püsib koos tema väel –
tema on ihu pea, ihu on aga kirik. Tema on algus, esmasündinu
surnute hulgast – nii on ta kõiges esimene. Jumalale on olnud ju
meelepärane lasta temas kõigel oma täiusel elada, et tema läbi
kõiki ära lepitada ja kõik – nii maised kui taevalised – Kristuse
juurde juhtida, sest tema on oma ristivere läbi kõigiga rahu
teinud. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kiidetud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Rahvas aga seisis ja vaatas, kuid vanemate nõukogu liikmed
pilkasid: “Teisi on ta päästnud, las päästab nüüd iseennast, kui
ta on kord juba Messias ja Jumala äravalitu.” Ka sõdurid mõnitasid
teda, astusid tema juurde, andsid talle äädikat ja ütlesid: “Kui
sa oled juutide kuningas, päästa nüüd ennast ise!” Aga Jeesuse pea
kohal oli tahvel, millele oli kirjutatud: “See on juutide kuningas”.
Üks kurjategijatest, kes oli ühes temaga risti löödud, teotas
teda: “Kas sa ei ole siis Messias? Päästa ennast ja meid ka!” Aga
teine sõitles teda ning ütles: “Karda ometi Jumalat, sina kannad
ju sama karistust! Ometi kanname meie seda kui teenitud karistust,
meie kurjade tegude pärast, kuid tema pole midagi halba teinud.”
Ja ta sõnas: “Jeesus, pea mind meeles kui sa jõuad oma
kuningriiki.” Jeesus vastas talle ning ütles: “Tõesti ma ütlen
sulle, veel täna oled sa ühes minuga paradiisis.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Lk 23,35-43

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kelle tahtmine on taastada kõik oma
armsas Pojas, kuningate Kuningas ja isandate Issandas: palun anna
halastavalt, et patu poolt lõhestatud ja orjastatud maa rahvad
võiksid vabaneda ja kokku toodud saada Tema armulise valitsuse alla;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; Jr 3:14-18; 1Kr 11:17-32

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 103; Js 25:1-9; Jh 5:19-29

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Täna tähistame meie Issanda Jeesuse
Kristuse, universumi Kuninga suurpüha.(lad. „Iesu Christi universorum
regis”) Vanast Testamendist loeme, et Jumal ei andnud oma rahvale Iisraelile
algul kuningat. Miks? Sest ainult Jumal oli nende Kuningas ja nad ei
vajanud kedagi teist. Jumal aga andis järele rahva pealekäimisele ja valis
Taaveti Iisraeli kuningaks lubadusega, et Jumal äratab Taaveti kuninglikust
soost Päästja, kes rajab igavese õiguse ja rahu kuningriigi, mis kestab
igavesti (Ps 89:29). Nad tahtsid messiaslikku kuningat, kes vabastaks nad
tülidest, lõhedest ja võõra võimu rõhumisest. Paljud ei mõistnud, ega mõista
tänagi, Jeesuse kuningliku võimu olemust. Jeesus tuli vabastama oma rahvast
ja kogu maailma kõige hullemast võimalikust türanniast – patu orjusest,
süütundest, hukkamõistust, surmast (Rm 6:23) eriti aga lahusolekust
halastavast ja õiglasest taevasest Isast. Kui Jeesus koos kahe kurjategijaga
risti löödi, pilkas üks teda. Teine aga tunnistas usu silmade läbi, et Jeesus
oli tõeliselt Jumala võitud kuningas ja Päästja. Ta palus Jeesust, et Ta
kohtleks tema vaest hinge halastuse ja andestusega:“Jeesus, pea mind meeles
kui sa jõuad oma kuningriiki.”(Lk 23:42). Jeesus mitte ainult ei andestanud
talle, vaid andis ka kohta igaveses kuningriigis. “Tõesti ma ütlen
sulle, veel täna oled sa ühes minuga paradiisis.” Jeesus suri mitte ainult
juutide Kuningana, vaid ka kõigi rahvaste Kuningana ja universumi Issandana.
Ilmutusraamatus nimetatakse Jeesust kuningate Kuningaks ja isandate Issandaks
(Ilm 19:16). Nüüd istub Ta taevas Isa paremal käel – auhiilguses – ja oma
troonilt valitseb Ta Issandana kõigi üle. Ta on hea karjane, õiglane kohtunik
ja kaastundlik Kuningas. Ta on ainus Kuningas, kes kohtleb meid kui oma
vendi ja sõpru. Mida see kõik meie jaoks tähendab? Tänane püha – meie Issanda
Jeesuse Kristuse, universumi Kuninga suurpüha on tähistatava pühana üsna
hiljutine, Kirik seadis selle püha sisse 1925. aastal vastusena kasvavale
ilmalikkusele. Sellega tahab Kirik viia meie Jeesuse kummardamise meie südame
privaatsusest kõrgemale tasemele, et avalikult kuulutada ja tunnistada Tema
valitsemist universaalse Kuningana. Tänase päeva küsimus meile on: kui
Kristus on tõepoolest meie Kuningas, mida see meie jaoks tähendab?
Apostel Paulus tuletab meile teises lugemises meelde, et Jumal on ka meile
valmistanud koha oma Kuningriigis: „Sest tema on
… juhtinud meid kuningriiki, mis kuulub tema armsale Pojale“. Tänased
lugemised kirjeldavad Kuningriiki kui tõe ja elu, pühaduse ja armu, õigluse,
armastuse ja rahu riiki. Jumala riik on meie lootus, aga meil on oluline
tähele panna, et see on juba meie seas, ühtepidi teel, samas juba kohal.
Tema Kuningriik on alati lähedal siis, kui õiglus jalule seatakse näljastele,
janustele, alastiolijatele, võõrastele ja rõhututele. Me oleme osa Jumala
Kuningriigist, kui me töötame rahu, õigluse ja tõe nimel selles maailmas.
Just ennastohverdava armastusega muudab Jumal maailma. Sest Jumal tõi ohvriks
oma Poja ja Jeesus ohverdab Iseend meie eest. Ja kui meil on üksteise vastu
ennastohverdav armastus, on maailm juba muutunud. Elagem oma usku tõeks
Jumala juhatuse, inglite abi ja eestpalvete kaudu. Aidaku selles meid
kõigeväeline taevane Kuningas. Aamen

Kuningriigiaja XXXIII pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Malaakia raamatust:
Vaata, tuleb päev, mis on nagu lõõmav ahi, ja kõik ülbed ja
ülekohtutegijad süttivad nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb,
põletab nad ära, ütleb vägede Issand. Ja neist ei jää järele ei
juurt ega oksa. Aga teile, kes te mu nime kardate, koidab õigluse
päike. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand mõistab kohut rahvaile õigluses!
Mängige Issandale kandle,
kandle ja laulude häälega!
Trompetite ja pasunate häälega
hõisake kuningas Issanda ees!
Kohisegu meri ja mis seda täidab,
maailm ja kõik, kes seal elavad!
Jõed plaksutagu käsi,
mäed hõisaku üheskoos Issanda ees!
Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale;
ta mõistab kohut maailmale õiguses
ja rahvaile õigluses.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand mõistab kohut rahvaile õigluses!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast tessalooniklastele:
Vennad, te teate ju, milles peaksite meist eeskuju võtma, sest me
ei ole elanud teie juures laiska elu, ega ole kellegi juures
muiduleiba söönud, vaid me oleme rasket vaeva näinud ja tööd
teinud nii päeval kui öösel, et mitte kellelegi teie seast
koormaks olla. Ometi mitte sellepärast, et meil poleks selleks
õigust, vaid selleks, et anda teile head eeskuju. Sest ka siis,
kui me olime teie juures, panime teile südamele selle käsu: kes ei
taha tööd teha, see ärgu ka söögu. Aga nüüd me oleme kuulnud, et
mõned teie seast logelevad ega tööta, vaid raiskavad aega
tühistele asjadele. Neid käsime ja manitseme Issandas Jeesuses
Kristuses, et nad oleksid rahul oma tööga ja sööksid omaenese
leiba. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Vaadake ja tõstke oma silmad,
sest teie lunastus on tulemas!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus kuulis inimesi uhkustavat selle üle, et nende tempel on
kaunite kivide ja kingitustega ehitud, siis ta ütles: “Päevad
tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jää kivi kivi
peale. Kõik saab maatasa tehtud!” Aga nemad küsisid temalt:
“Õpetaja, millal see sünnib, ja millisest märgist me ära tunneme,
et see on algamas?” Jeesus vastas: “Vaadake ette, et teid keegi
eksiteele ei ahvatleks, sest paljud tulevad ja ütlevad minu nimel:
“See olen mina” või “Aeg on käes.” Ärge käige nende järel, ja kui
te kuulete sõdadest ja mässudest, siis ärge olge hirmul – kõik see
peab sündima enne, kuid lõpp ei ole veel käes.”
Siis ta ütles neile: “Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik
kuningriigi vastu. Mitmel pool on suuri maavärisemisi ning mõnel
pool jälle näljahäda ja katk. Sünnib veel hirmsamaidki asju, ja
taeval on näha suuri tunnustähti. Aga enne kõike panevad nad oma
käed teie külge ja kiusavad teid taga, mõistavad teid süüdi
sünagoogides ja kohtutes ning heidavad teid vanglatesse. Ja teid
veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast. Siis
on teil võimalus tunnistada. Jätke meelde, et te enneaegu ei
muretseks, mida enda kaitseks kosta, sest mina ise annan teile
sõnad ja tarkuse, nii et keegi teie vastastest ei saa teile vastu
seista ja end võitjaks tunnistada. Aga teie vanemad ja vennad,
sugulased ja sõbrad reedavad teid, ja lasevad mõned teie seast
surmata. Ning teid kõiki põlatakse minu nime pärast. Kuid
juuksekarvgi teie peast ei saa hukka! Pidage vastu, ja te võidate
enestele oma hinged.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Lk 21,5-19

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõrgeks kiidetud Issand, Kes Sa oled lasknud kogu pühakirja meie
õppimiseks kirja panna: palun anna meile, et me võiksime seda
sel viisil kuulata, lugeda, tähele panna, õppida ja sisemiselt
vastu võtta; et me kannatlikkuse ja Sinu püha Sõna lohutuse läbi
võiksime omaks võtta ja alati kinni hoida õndsast igavese elu
lootusest, mille sa oled meile andnud meie Päästjas Jeesuses
Kristuses, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks
Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 98; Js 66:1-2,10,12-16,18-23; 2Ts 1

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 76; Ps 96; 2Esdras 8:63-9:13; 2Pt 3:1-14,17-18

2.Esdras (4.Esdras) 8:63 – 9:13
Aga sa ei saa korjata ei vilja ega viinamarja, sest sa oled põlanud
Minu Seadust ja käitunud valelikult Minu lepingutega. Tema vastas
mulle, öeldes: “Mõõda hoolega oma mõistuses ja kui sa näed, et on
sündinud mõned ettekuulutatud märkidest, siis sa mõistad, et see on
just see aeg, mil Kõigekõrgem hakkab vaatama maailma, mille Ta on
loonud. Seepärast, kui maailmas ilmneb meelemuutust, paljude inimeste
ülestõus, sõjad rahvaste vahel, rahvamässud, aastaaegade muutumine,
tule puudujääk ja vee vähenemine: siis sa mõistad, et kõik need asjad
on Kõigekõrgema poolt algusest peale seatud. Inimene, kes suudab kõik
need asjad üle elada ja jõuab Minu pääste ajani, jääb ellu, sest ta
on näinud Minu märke. Ja seepärast, ära karda, vaid pea kinni sellest,
mida sa oled kuulnud endiste aegade kohta. Sest vaata, tuleb aeg, mil
Ma hakkan lähenema, et päästa need, kes on vastu pidanud. Kuid selle
maailma teed tehakse siledaks, ja pääste varjatakse maailma elanike
eest. Paljud inimesed on suures hirmus ja värisemises, sest nad on
hüljanud Minu teed ja põlanud Minu lepinguid. Kuid paljud jäävad
meeleheitlikuks, sest nad on põlanud Kõigekõrgema Seadust. Sest just
nagu inimene ei tohi ületada merd paadiga ilma kahjustusteta ja jõuda
ohutusse sadamasse, nii saavad need, kes elavad maa peal, päästetud
vaid vaeva ja Kõigekõrgema poole eestpalve kaudu.”

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tuleval pühapäeval, kui Jumal tahab
ja lubab, tähistame Kristus-Kuninga suurpüha, ühtlasi on see ka
liturgilise aasta 34. ja viimane pühapäev. Sellel ajal kutsub meid
püha Kirik vaatama kaugemale sellest mida õhtuks süüa teha, või
kas lastel riided valmis homseks koolipäevaks. Me tunneme ennast
kindlamini kui oleme ennast, kas või näiliselt, kindlustanud mingite
asjade pärast, maksnud üüri ja autole vahetanud talverehvid jne.
Nõnda samuti, nagu üritame muuta turvalisemaks maist elu, peaksime
ka oma hinge eest hoolt kandma. Kristlased elavad ju kahes maailmas
korraga. Maises ja vaimses. Tänases Missa lugemistes ja ka lugemistes
õhtupalvuse ajal, on toodud palju märke nn. maailmalõpu kohta.
Kuuleme paar korda aastas mõne ennast prohvetiks kutsuja suust, et
kohe on lõpp. Ometi elame veel selles maailmas, hoides hinges lootust
taevasest kodumaast. Tänases Luuka evangeeliumi lõigus leiame Jeesuse
Jeruusalemma templist. See hetk on tema avaliku elu lõpu lähedal.
Mõned tema ümber olevad inimesed olid aukartuses templi ilust ja
palverändurite toodud ohvriandide rohkusest. Tempel oli tolle aja
üks maailma muljetavaldavamaid ehitisi. Tegelikult polnud see tohutu
ehitis veel päris valmis, kui Jeesus seal viibis. Enamiku juutide jaoks
oli see paik, mis oli loodud igaveseks püsima (just nagu meie tunneme
millegipärast, et kirikuhooned oleksid igavesed). See oli nii-öelda
juudi usu „hing“. Jeesuse ütlus templi kohta pidi tunduma kohutav,
isegi nagu jumalateotus kuulajaile. Jeesusel oli muidugi täiesti õigus.
Juutide mässu tagajärjel roomlaste vastu piirati Jeruusalemma sisse
ning linn ja tempel hävitati pea täielikult. Kõige püham paik, mis oli
nii püha, et sinna tohtis siseneda ainult ülempreester kord aastas,
rüüstati ja pühad riistad viidi saagina minema. Ja paljudele juutidele,
sealhulgas kristlusse pöördunud juutidele, pidi see tunduma maailmalõpuna.
Aga seni kuni läheb kõik täide, pangem tähele ja elagem tõeks ap.Pauluse
õpetust tänasest teisest lugemisest. Paulus kutsub omaenda eeskuju
abil kõiki kogukonna liikmeid üles töötama ja oma panust andma ning
mitte elama „vastutustundetult“, olles kellelegi koormaks. Dr Martin
Lutherile omistatud üks tuntumaid tsitaate on: “Kui ma teaksin, et homme
on maailma lõpp, istutaksin ma täna veel õunapuu.” (tõlge vabas vormis).*
Dr Matin Luther seda tõenäoliselt ei öelnud, kuid see on saanud võimsaks
sümboliks, mis edastab vaimu ja hoiaku, mida tema teoloogia väärtustas:
usk annab meile põhjuse elada ja tegutseda vastutustundlikult igal päeval,
hoolimata lõpuaja ebakindlusest. Mida see meie jaoks tähendab?
Ühelt poolt peame tähelepanelikult kuulama Jeesuse hoiatusi. Asjadel tuleb
lõpp, isegi neil asjadel, mis meie arvates peaksid kestma igavesti. Teisest
küljest ei tohiks me paanikasse sattuda, nähes lõpu märke isegi suurte
läbikatsumiste korral. Peame tähele panema, et kristliku elu elamine
ei tähenda evangeeliumi sobitamist meie valitud elustiili ja valitud tulevikku.
Meil ​​võib olla õnn elada täna ühiskonnas, mis on vaba sõdadest, etnilistest
konfliktidest, näljahädast ja suurtest loodusõnnetustest ning suhteliselt
vaba usulisest tagakiusamisest. Siiski on veel üks lõpp, millega me kõik
peame silmitsi seisma ja mis on väljaspool meie kontrolli – meie ihulise
elu lõpp siin maa peal. On ainult üks tõhus viis valmistuda: elada iga päev
Jeesuse seltsis. Me ei saa kindlustada igavest õndsust, vaid elada täielikult
Jumalaga ja Jumala jaoks igal päeval ja igal hetkel. Me saame palves leida
aega Jumalale, saame pühakirjal ja traditsioonil lubada end juhtida ja
elada nõnda, nagu igas inimeses kohtaksime osa Kristusest. Juhatagu selles
meid kõigeväeline Kolmainu Jumal. Aamen.

*Teoloogid ja Lutheri-uurijad on üksmeelel, et see on tõenäoliselt apokrüüfne
ütlus, mis tekkis palju sajandeid hiljem.
Selle tsitaadi varaseim teadaolev kirjalik allikas pärineb alles 1944. aastast
ehk Teise maailmasõja ajast. Seda kasutas Saksa pastor ja Tunnistus Kiriku
liige Karl Lotz, kes omistas selle Lutherile.

Kuningriigiaja XXXII pühapäev c aastal

Lugemine teisest Makkabeide raamatust:
Neil päevil sündis, et kuningas Antiookus võttis vangi seitse
venda ühes nende emaga. Ta laskis neid peksta ja piitsutada ning
sundis neid sealiha sööma, mis on Jumala seaduse vastu. Aga vanim
vendade seast võttis sõna ja ütles kõikide eest: “Mida tahad sa
meie käest küsida või mida teada saada? Meie küll sureme pigem,
kui astume üle oma isade seadustest.” Kui vanim oli hukatud,
kostis temast järgmine vend – viimase hingetõmbega: “Sina,
äraneetu! Sa võid meilt võtta meie praeguse elu, kuid maailma
kuningas äratab meid üles igavesse ellu, sest me surime tema
seaduste pärast.” Siis võeti teotada kolmandat venda. Kui nad
nõudsid tema keelt, ajas ta selle välja oma suust ja sirutas
kartmatult käed ning ütles mehiselt: “Taevast olen ma need saanud
ja Jumala seaduse pärast ei ole mul neist kahju – temalt ma loodan
need tagasi saada.” Kuningas ise, ja need kes olid ühes temaga,
imestasid väga noore mehe vaprust, kes ei pidanud kannatust
miskiks. Kui ta suri, piinasid ja teotasid nad neljandat venda
samamoodi. Ja kui temagi lõpp oli ligi, siis ta ütles: “Jumal on
meile lootust andnud, et tema meid taas üles äratab. Sellepärast
ootan ma meeleldi suremist inimese käe läbi. Aga sinu jaoks,
kuningas, ei ole ülestõusmist.”
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ülestõusmises saan ma Jumalat näha!
Kuula, mind Issand, mu õigluse pärast,
pane tähele, kui ma kaeban,
võta kuulda mu palvet
huultelt, millel ei ole pettust.
Sinu seaduste teedel ma sean oma samme,
sinu jälgedes mu jalg ei väärata.
Ma hüüan sind, mu Jumal, sest sina võtad mind kuulda,
pööra oma kõrv minu poole ja kuula, kui ma kõnelen.
Hoia mind nagu silmatera,
oma tiibade varju alla võta mind.
Siis saan ma näha sinu palet õigluses,
olen rahul, nähes sind, kui ma ärkan.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ülestõusmises saan ma Jumalat näha!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast tessalooniklastele:
Meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal Isa, kes ta meid on
armastanud ja andnud meile oma armu läbi osa igavesest lohutusest
ja heast lootusest. Tema ise lohutagu teid ja kinnitagu teid igas
heas sõnas ja teos. Vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna
leviks ja tõuseks kõikjal au sisse nii nagu teiegi juures, ja et
me pääseksime kurjade ja nurjatute inimeste käest. Sest kõik ei
võta usku vastu. Aga Issand jääb ustavaks. Tema kinnitab teid ja
hoiab teid kõige kurja eest. Nii usaldame meiegi teid Issandas, et
te nüüd ja edaspidi teete, mida meie käsime. Ja Issand suunaku
teie südamed jumalikus armastuses kannatlikkusega Kristust ootama.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus Kristus on esimasündinu surnute hulgast.
Temale olgu au ja võim igavesest ajast igavesti!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad surnute
ülestõusmist, ja nad küsisid temalt: “Õpetaja, Mooses on meile nii
ette kirjutanud, et kui kellelgi on vend, kes on naisemees, ja kui
see vend sureb, ilma et tal oleks olnud lapsi, siis peab tema vend
võtma oma surnud venna naise ja saatma oma vennale sugu. Oli kord
seitse venda; esimene neist võttis naise, kuid suri lasteta. Siis
võttis teine vend tema naise ja kolmaski, ning nõndasamuti kõik
seitse venda, kuid nad kõik surid ja ühestki neist ei jäänud lapsi
järele. Viimaks suri ka naine. Kelle naiseks nende seast peab see
naine nüüd ülestõusmises saama? Kas pole ta siis olnud naiseks
kõigile seitsmele?”
Jeesus vastas neile: “Selle maailmaajastu lapsed võtavad naisi ja
lähevad mehele, kuid kes on väärt arvatud jõudma teise maailma
ning surnuist üles tõusma, need ei võta naisi ega lähe mehele.
Sest nad ei ole enam surelikud, vaid nad on inglite sarnased –
Jumala ülestõusnud pojad. Aga seda, et surnud üles tõusevad,
sellest räägib Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat
Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Jumal ei ole ju surnute,
vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Lk 20,27-38)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, Kelle õnnistatud Poeg ilmus, et Ta tühistaks kuradi teod
ja teeks meist Jumala lapsed ja igavese elu pärijad: palun anna meile,
me palume Sind, et me selle lootusega võiksime end puhastada, nagu
Tema on puhas; et kui Ta ilmub taas väe ja suure kirkusega, võiksime
olla Tema sarnased Tema igaveses ja aulises kuningriigis, kus Ta Sinuga,
oo Isa, ja Sinuga, oo Püha Vaim, elab ja valitseb igavesti, üks Jumal,
igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 112; Ps 113; Ha 1:12-2:4; Ha 2:9-14; Lk 12:35-48

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 7; Am 5:14-24; Gl 6:1-10

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Oleme kirikuaastas sellises perioodis,
kus oleme oma pilgud suunandud taevase rõõmu poole ja meie usk on täis
lootust Jumala tõotuste täitumises ka meie jaoks. See lootus tugevdab
meie usku ja kasvatab armastust kaasloodu vastu. Samas kutsub see ka
üha sügavamale palve ja kirikuosaduse järgi. See tähendab lootust
surnute ülestõusmisele! Tänases EV-s saduserid otsisid vaid viisi,
kuidas Kristust lõksu meelitada valeõpetuse jagamiselt. Samuti tahtsid
nad õigustada oma uskumust, et elu lõpeb siin maa peal. Kuid nad eksisid.
Saduseride ja variseride vahe on Moosese raamatute tõlgendamises,
kas vaadata seadust piirdudes ainult selle maailmaga, oskamata nähtavast
kaugemale mõelda, või igavese elu valguses. Arutelu kaudu nendega kinnitab
Kristus meile, et elu ei lõpe siin. Veelgi olulisem on see, et Jeesus
avab selles kõnes meie kujutlusvõime piire igavese elu osas. Kuid siin
on ka veelgi olulisem tähelepanek sees. Jeesuse järeldus viitab
millelegi muule: aja kulutamine ülestõusnud elu pärast muretsemisele
tähendab asja mõtte mittemõistmist. Asi on selles, et igavene suhe
Jumalaga on võimalik nüüd ja praegu, sest Jumal on elavate Jumal, „…
sest kõik elavad temale.“. Seitsme venna lugu, esimesest lugemisest, on
näide sellest, kuidas lootus saab meid toetada. Kaalul oli enamat kui
lihtsalt sealiha söömine. Selle asemel oli küsimus Jumala käsus ja
nende identiteedis Jumala rahvana. Nad seisid tagakiusamisele vapralt
vastu, sest neil oli igavese elu lootus koos Jumalaga. See tuletab meile
meelde, et me ei tohi karta tagakiusamist ega raskusi oma usu pärast
Kristusesse. Selle asemel peaksime laskma lootusel igavesele elule end
alati toetada. „Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest
ustav on, kes seda on tõotanud.“ (Hb 10:23) Teises lugemises ap.Paulus
kirjutas rahvale, kes ootas Kristuse tagasitulekut kannatuste,
tagakiusamise ja raskuste tõttu. Seega kirjutas ta, et julgustada neid
vastu pidama, lootes samal ajal Kristuse tõotuse täitumisele. Samas
palvetas ta ka kogu Kiriku eest, kui võime nii väljenduda, kirjutades:
” Aga Issand jääb ustavaks. Tema kinnitab teid ja hoiab teid kõige kurja
eest” ja “Ja Issand suunaku teie südamed jumalikus armastuses
kannatlikkusega Kristust ootama.” Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Meie toome rohkelt palveid Jumala taevase trooni ette, me annetame
oma suutlikuse piires, me üritame teha head nõndapalju kui meie võimuses
ja meie mõtetes on head teekonnad. Või kas on? Kas üritame omaenese
eesmärke Jumala abiga kasvatada, või paneme kogu usalduse Temale?
Olgem ausad. Jumal ei ole huvitatud meie rahast, ega ajast. Tal on
kõik rikkused, mida Ta kunagi vajab. Jumal tahab enamat. Jumal tahab
SIND ja mind. Ta tahab meie igapäevast elu. Ta tahab olla see, Kellest
me iga päev sõltume. Ta tahab olla see, Kellega ja Kelles me elame.
Ta tahab olla meile Jumalaks. Jumal, Kes hoolitseb meie eest iga päev.
Jumal, Kes aitab meid läbi elu tõusude ja mõõnade. Jumal ootab meid
taevas, igaveses rõõmus. Täna, kui tuleme armulauale, pangem tähele,
et meile pole antud mitte ainult jõudu ja armu olla osaduses vaid
Jumalaga, vaid meile on antud arm ja jõud olla osaduses iga oma venna
ja õega Kristuses, Issanda altari juures. Palugem täna, et me võiksime
end tühjendada möödunust ja oleksime need inimesed, kellena Jumal tahab
meid näha. Aamen.

HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)

Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: „Oh kui keegi
paneks mu sõnad ometi kirja, raiuks nad kivitahvlile, uuristaks nad
kaljusse rauast krihvli ja tinaga igaveseks ajaks! Sest ma tean, et
mu Kaitseja elab, ja tema tõuseb viimati põrmu peale seisma, ning
kui ma olen üles äratatud, viib tema mu enese juurde ja omaenese
ihust saan ma näha Jumalat. Tema, keda ma näha saan, on minu poolt,
ma ei vaata mitte mõne võõra poole.”See on Jumala sõna. Tänu olgu
Jumalale!

Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad: lootus ei jäta hätta, sest Jumala armastus on välja valatud meie
südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. Seatud ajal – juba siis,
kui me alles väetid olime – läks Kristus surma nende eest, kes olid
Jumalast ilma. Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige inimese eest,
ehkki ta mõne hea inimese eest võibolla julgeks, ent Jumal näitas oma
armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest siis, kui me
olime alles patused. Seda kindlamini päästab Tema meid kohtu käest nüüd,
kus me oleme saanud õigeks Tema vere läbi – sest kui me juba kui vaenlased
saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini
päästetakse meid Tema elu läbi nüüd, kus me oleme juba lepitatud. Rohkemgi
veel: me koguni kiitleme Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast,
kelle läbi me oleme juba nüüd lepituse kätte saanud.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde,
ning kedagi, kes minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast
alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud.
Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi
sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse,
oleks igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 6:37-40

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oh Jumal, kõigi usklike Looja ja Lunastaja: anna lahkunutele usklikele
oma Poja uurimatuid õnnistusi, et nad tema ilmumispäeval saaksid ilmsiks
sinu lastena Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, läbi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 116; Trk 3:1-9; Jh 5:24-27

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; 1Jh 3:1-2; Jh 14:1-6

Armsad vennad ja õed Issandas. Täna tähistab püha Kirik hingedepäeva, päeva
mis järgneb alati kõikide pühakute ehk pühade ehk kõikide usus lahkunute
päevale. Hingedepäev on päev, mil me mälestame ja palvetame kõigi surnute
eest: meie pere ja sõprade ning eriti nende eest, kellel pole kedagi, kes
nende eest palvetaks. See on ka päev, mil peame meeles omaenda surelikkust –
et oleme selles elus palverännakul – teel järgmisse – igavesse ellu.
Tänane evangeelium tuletab otseselt meelde, et Jumal Isa on usaldanud meid
oma Poja hoolde. Ja Poja ülesanne on töötada meie päästmise nimel, et Ta ei
kaotaks kedagi, kelle Isa on Talle andnud. Hingedepäev keskendub lahkunute
mälestamisele ja nende eest palvetamisele, kuid tänasel missal ei laulda
Gloriat ja kantakse lillat. See osutab päeva iseloomule, kuna me mälestame
kõiki lahkunuid, olgu nad meile teada või mitte, kes ei pruugi veel kogeda
õndsa nägemuse täiust Jumala trooni ees. Teine viis tänase päeva rõhuasetuse
väljendamiseks on see, et me palvetame erilisel viisil lahkunute eest.
Surnute eest palvetamise komme, mida me eriti hingedepäeval teeme, on iidne
ja seda mainitakse Vanas Testamendis. Teises Makkabeide raamatus, kus loeme:
„Seepärast Juudas Makkabeus lepitas surnuid, et nad oma patust pääseksid”
(2Mak 12:46). Kirikul on algusest peale olnud eriline rõhuasetus surnute
mälestuse austamiseks, tuues nende eest palveid ja meenutades missadel,
eriti hingedepäeval, aga ka igal missal, mida pühitsetakse. Parim näide
varakristlikust kirikust, alates teisest sajandist, surnute austamisest ja
nende eest palvetamisest on Rooma katakombid, kuhu maeti kristlasi, eriti
usu eest süüdi mõistetud märtreid. Kirikuisa, püha Johannes Chrysostomos,
kirjutas neljandal sajandil ühes oma jutlustes: „Aidakem ja mälestagem surnuid.
Kui Iiobi pojad puhastati oma isa ohvri läbi [vt Ii 1:5], miks peaksime me
siis kahtlema, et kas meie palve surnute eest neile lohutust pakub?…”
Tänane evangeelium keskendub inimkonna ajaloo kõige olulisemale sündmusele,
nimelt meie Issanda Jeesuse Kristuse surmale ja ülestõusmisele. Kui me
ühendame oma elu Jeesuse surma ja ülestõusmisega, vaatleme surma kui sammu
Jeesuse poole ning sisenemist igavesse ellu, see tähendab, et surmaga elu
muutub, mitte ei lõpe. Mida see meie jaoks tähendab? Mälestagem ja palvetagem
oma armsate lahkunute ja nende eest, kellel pole kedagi, kes neid mäletaks
või nende eest palvetaks. Hoidkem oma surma silme ees, meenutades, kui
ajutine see maine elu on, ja pöörakem oma südamed uuendatud tagasi Tema poole,
Kes meid on loonud ja andis end meie eest, et me võiksime olla ühendatud
Tema igavese armastusega nüüd kui ka tulevases elus. Nende üle, kes armastavad
ja elavad meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse nimes, pole surmal enam
võimu. Me ei pea seda kartma Jumala Poja võidu ja ülestõusmise tõttu. Puhkagu
Jumala halastuse läbi lahkunud hinged rahus ja elagem oma elu koos
Kristusega nii, et võiksime ühineda lahkunute ustavatega taevasel pidusöögil.
Aamen.